Avasõnad Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse esimehelt Kalev Kuuselt: infopäeva mõte sai alguse mõned kuud tagasi Saare maakonnas toimunud relvade hoiustamise kontrollist, mille tagajärjel tekkis jahimeestel hulk küsimusi. Kokkusaamine on hea võimalus neile vastuste saamiseks. Eelregistreerimisel andsime huvilistele võimaluse küsimusi, millele vastuseid soovitakse, ette saata ja oleme need politseile edasi saatnud.
Politsei- ja Piirivalveameti pool jagavad infot ja vastavad küsimustele Pärnu politseijaoskonna lubadegrupi grupijuht Andris Avamere, Kuressaare menetleja Andres Brõsov, piirkonnavanem Kent Puiestee.
Esmalt kuulati politsei ettekannet, mille käigus selgusid juba paljude küsimuste vastused.
Andris Avamere ettekanne:
Relvaseaduse alusel teostab relvadega seonduvat järelevalvet politsei.
Relvaseduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks;
6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.
§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad
(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt.
Ehk siis relva ja laskemoona võib anda inimesele kellel on sama liigi relvaluba. Kui politsei üleandmist kontrollib, peab seda olema võimalik tõendada. Üleandmise akti koostamine ei ole kohustuslik. Piisab kui on võimalik telefonikõne tehes kasutusse andmist kinnitada.
Relvade hoidmine teeb murelikuks, vigu on palju. Hoidmise kontroll on täpselt samasugune politsei töö nagu teisedki korravalve ülesanded.
Tulirelv peab olema hoitud nii, et keegi teine sellele ligi ei pääse. Üks on põhiline hoiukoht ja lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Hoiukoht on seotud relvaloaga ehk kui relvaomanikul on mitu relva, siis peavad kõikide hoiukohtade tingimused vastama relvaloal olevate relvade hoiustamise tingimustele, isegi siis kui ühes kohas hoitakse ainult ühte relva.
Relvakapp peab vastama selle turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määrava standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele või kui relvakapp ei vasta eelnimetatud standardile, peab relvakapp tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk.
Relvakapis, milles hoiustatakse koos relvaga ka laskemoona, sütikuid ja püssirohtu, peab olema selleks eraldi lukustatav osa, mille võtit ei tohi hoiustada relvakapis. Kui laskemoona, sütikuid ja püssirohtu hoiustatakse relvast eraldi relvakapis, ei ole eraldi lukustatav osa nõutav. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte. Kui relv ja moon on eraldi, on õnnetusi lihtsam ära hoida.
Enamus küsimusi mis ette saadeti on relvade kandmise kohta.
Mis on relva kandmine?
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. Ehk siis kui relv ei ole hoiukohas on tegemist relva kandmisega.
Kas auto on hoiukoht?
Ei, auto on relva kandmise vahend. Kui relv on autos ei tohi see kättesaadav olla teistele isikutele, peab olema varjatud kohas või kaetud ja salv tühi. Auto uksed lukus. Ilmtingimata ei pea relv olema relvakotis, piisab kui on kaetud. Relvakott on see mis aitab relva hoida. Kuna relva autos hoidmine on ikkagi relva kandmine, siis ei tohi relvaomanik olla alkoholijoobes.
Kaua võib relv autos olla?
Relv võib olla autos transpordi ajal. Ei ole mõistlik koju minnes jätta relva autosse. Külalisjahil olles peab relvakandja tegema kõik endast oleneva, et relv ei satuks vööraste valdusesse. On selleks siis relv autos ja auto valvega parklas või hotellituppa kaasa võtta. Ei tohi unustada, et kui relv ei ole hoiukohas on tegemist relva kandmisega ja siis peab relvaomanik olema kaine. Kui on soov siiski alkoholi tarbida, tuleb relv anda heale tuttavale vastutavale hoiule.
Kas käsirelva võib hoida autos seifis?
Vastus on ei. Auto on kandmisvahend ja seda politsei hoiukohana ei registreeri.
Kuidas suhtuda püssi kandmisesse jalgrattaga sõites?
Kui sõita näiteks läbi küla, peab relv olema kotis. Jahikohal olles võib sõita laadimata relv seljas, lukk lahti. Kandmine on see kui liigud ühest kohast teise, kasutamine on see kui oled näiteks jahil, teed sporti jne.
Kas relva võib kodus niinimetatud kuivatada?
Relva ei saa jätta hetkekski järelevalveta. Kui oled üksi kodus ja puudub võimalus, et keegi relvale ligi pääseb, võib see kõneks tulla aga kui on ka teisi isikuid, siis ei ole lubatud. Kuivata relv lapi või paberiga ära, õlita ja pane kappi.
Millisel juhul võib relval olla kapis küljes summuti?
Enese ja vara kaitseks oleval relval ei tohi olla summutit küljes, kui see relv on ka jahipidamiseks, siis tuleb ikkagi summuti ära võtta. Summuti tohib kapis olla küljes ainult jahirelval.
Kui isal ja pojal on paralleelrelvaluba kas siis poeg võib teada kus relvakapi võti asub?
Kui pojal on paralleelrelvaluba kõikidele kapis olevatele relvadele, siis võib. Kui ainult ühele või mõnele, siis peavad olema eraldi kapid.
Viimasel ajal on levimas info, et politsei kontrollib jahiloa taotleja või pikendaja sotsiaalmeedia postitusi ja on tähelepanu juhtinud kui seal on pilte relvadest ja kütitud loomadest. Kuidas sellesse suhtuda?
Internett on samasugune avalik koht nagu pood. Politsei üks ülesanne on avaliku korra üle järelevalve teostamine ehk kui kusagil on mingi asi mis võib tekitada probleeme, juhime sellele tähelepanu. Ei ole ühtegi jahimeest kes oleks loast ilma jäänud selle tõttu, et tal on kusagile ülesse riputatud mingeid pilte. Avalik ruum on kõigile kasutamiseks. Internetis on samasugused reeglid nagu avalikus ruumis.
Rauno Veeroja – Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist tutvustas kaameraseire läbiviimist ja saadud tulemusi.
Kaameraid on ulukiseires kasutatud 2008 aastast. Seda nimetatakse REM (Random Encouter Model) metoodikaks ehk see mudel võimaldab teadlastel arvutada kaamerapiltide põhjal populatsioonitihedust liikide jaoks, millel ei ole individuaalselt tuvastatavaid märgiseid. See on liikide jaoks keda on palju, meil siis sõralised.
Kaameratest saadud piltidest eristatakse esmalt need millel on kujutatud loom. Järgmiseks tehakse liigituvastus. Seni on kaameraseiret kasutatud üksikutel aladel, sest puudusid kaamerad. 2023 aastal soetati 700 kaamerat. 2024 kevadel paigaldati need 39 REM vaatlusalale. Igal alal on 26 märgistatud kaamerat, seiretsükkel on 35 ööpäeva. Kui kaameraseiret teha ühtedes kohtades korduvalt hakkab tulemus midagi rääkima.
Raunol jagus ka häid sõnu Saare maakonna ulukiseire andmete esitamise kohta, nimelt olevat need Eesti tasemel parimad.
Kas on võimalik tekitada loendusala Muhusse?
Rauno Veeroja lubas asja uurida. Ühe seireala juurde tekitamine ei tohiks olla väga suur probleem.
Jaak Haamer – Keskkonnaameti Saaremaa järelevalvebüroo juht
Kuna mõned eelregistreerimise käigus esitatud küsimused olid suunatud pigem järelevalvele siis on hea võimalus, et neile vastab Keskkonnaameti Saaremaa järelevalvebüroo juht Jaak Haamer
Jahikoeraga metsas olles, mis paberid peavad kaasas olema? Kui jahikoer liigub jahi käigus looduskaitsealale kus on jahipidamise keeluaeg, mida teha ja kellele teatada?
Koeraga jahil olles peab kaasas olema kas jahikoera pass või Kennelliidu tunnistus. See ei pea olema originaal, võib olla koopia või telefoniga tehtud pilt.
Kui jahikoer läheb alale kus jahipidamine on keelatud, on jahimehel võimalus ilma relvata talle järgi minna. Kellelegi teatamise kohustust ei ole. Haavatud looma jälitamiseks võib püssiga minna aga siis võiks kindluse mõttes helistada 1247.
Kui kinnistuomanik on jahipidamise lubanud, kas siis naaberkinnistu suhtes kehtib nõue, et jahti ei tohi pidada ligemal kui 200m hoonest?
Kui kinnistu omanik on lubanud oma maal jahipidamise (ka ligemal kui 200m hoonest), siis on see lubatud kogu tema kinnistu piires, olenemata asjaolust, et tema kinnistu piirist on naabri majani vähem kui 200m jahipidamiskohast.