Aumärkide saajad 2021

Aumärkide üleandmine toimus 22.septembril 2021 Orissaare Kultuurimajas.

Taivo Spitsõni pildid üritusest SIIN

Suure aumärgiga “Kuldne hirvesarv” tunnustati:

Jaan Ärmus – ta on jahimees aastast 1967 ehk siis tänaseks 54 aastat.
Nende aastate jooksul on ta jõudnud palju. Olnud Pärsama Jahiseltsi esimees 1981 – 1991, Saare maakonna jahindusnõukogu liige aastatel 1994 – 2000, Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse liige 1980 – 2005, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige 2004 – 2008.
Töötanud alates 1996. aastast kuni 2005. aastani Saare maakonna jahinduse spetsialistina. 2005. – 2009.a Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialistina, 2010.-2017. a Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialistna.
On aktiivne jahimees ja ühisüritustest osavõtja. Jaani eestvedamisel võttis Eesti võistkond 2013. aastal esmakordselt osa hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlusest, mis toona toimus Leedus. Nüüdseks on võistlustest osavõtust saanud hea traditsioon ja Jaan osaleb üritusel kohtunikuna.
Jaani kõige südamelähedasem valdkond jahinduses on valiklaskmine. Tema poolt noorte perspektiivsete trofeeloomade hoidmiseks tehtud ettepanekute ja „punaste märkide” tulemusel, ehib nii mõnegi jahimehe tuba väärikas mälestus edukast jahist ja vabariigi trofeekataloogis on punahirve tabelis kahte esimest kohta hoidmas Saaremaalt kütitud trofeed. Tema eestvedamisel on Saare maakonnas korraldatud mitmed trofeede näitused ja vabariiklikutel näitustel on saarlased esindatud kõige rohkemaarvulisema koguga. Jaan on rahvusvahelise kategooria trofeede hindaja.
Oma aastatega kogunenud kogemusi ja teadmisi jagab Jaan meelsasti, koolitades noorjahimehi või tutvustades jahimeestele ulukite majandamise põhimõtteid.

Aumärgi “Eeskujuks jahinduses” saajad:

Aarne Tänav	Aarne Tänav on staazikas jahimees, kes on aastakümneid panustanud nii nõu kui jõuga Valjala jahiseltsi tegemistesse. Abivalmi jahimehena aitab ta korraldada ühisjahte, olles alati abiks tabatud ulukite metsast välajatoomisel ja puhastamisel. Aarne on alati kohal, kui toimuvad talgupäevad jahimajas või metsas sihtide puhastamisel. Tema eestvedamisel on Tõnija jahimaja saanud uue hingamise, kus algavad ja lõpevad ühisjahid. Oma tegemistes on ta eeskujuks ka noorematele jahimeestele, andes neile edasi oma teadmisi jahinduses. Ta peab oluliseks edendada piirkonna jahikultuuri, et see oleks osa kogukonna igapäevaelust.
Andrus Sepp	Laugi Jahiseltsi asutajaliige ja pikaajaline esimees. Üks praegune Saaremaa jahinduse eestvedajatest. Peab lugu kokkulepetest ja eeldab seda ka teistelt, probleemide lahendamist ei lükka ,,homse varna,,. Andrus on inimene, kellega on rõõm olla koos nii jahil kui kollektiivis.
Arved Paju	Arved on Võhma jahiseltsi raudvara, olnud jahimees üle 55 aasta. Pikalt olnud  jahiseltsi juhatuses ja revisjonis. Praegugi veel jõuab joosta ajus võidu oma laikaga ja loomi teistele küttidele ette ajada.
Heino Lausmaa	Heino Lausmaa on väga pika staažiga  jahimees kelle pealt on igal jahikaaslasel midagi õppida. Heino on elav näide mehest, kes tegeles jahindusega kogu hingest. Heino võttis aktiivselt osa ka väga kõrges  vanuses  ühisjahtidest, küttides 76 aastaselt metssea. Iga jahimehe unistus oleks püsida vähemalt sama kaua rivis.
Jaan Laaneväli	Jaan on olnud jahimees aastast 1971, tulihingeline jahimees, pikka aega grupivanem ja Muhu jahiseltsi juhatuse liige. Samas kasvatanud ja pidanud mitmeid jahikoeri. Aktiivne jahimees praeguseni. Jaan on olnud suureks eeskujuks jahinduses ja tal on noortele jahihuvilistele alati midagi kasulikku öelda.
Tarvo Seema	Tarvo on eeskujuks jahinduses oma trofeede väärindamise ja eksponeerimisega. Samuti aktiivne jahilkäija ja jahirajatiste eest hoolitseja. Pärsama jahipiirkonna väheseid maaomanikke, kes hoolitseb selle eest, et metsa siht oleks kütiliiniks puhas.
Valdur Nelis	Ta on olnud jahimees rohkem kui pool sajandit. Väga pikaaegne jahikoerte pidaja. Ta on alati aktiivselt võtnud osa jahindusalasest tegevusest, on alati rõõmsameelne ja abivalmis teiste jahimeeste suhtes. Pihtla Jahiselts esitab aumärgi „Eeskujulik jahinduses“ saamiseks Pihtla Jahiseltsi jahimehe ja kauaaegse juhatuse liikme Valdur Nelis´e.
Ülo Kivi	Ülo Kivi on jahimees suure algustähega, kes on jätnud kustumatu jälje Salme Jahiseltsi tegemistesse. Ülo on pikaaegne jahimees, keda ei ole jätnud Salme Jahimeeste Seltsi käekäik ükskõikseks. Ülo on olnud isik, kes on aidanud seltsi juhtimisele kaasa oma erapooletute, ausate ja edasiviivate mõtete ja tegemistega. Ülo on alati heatahtlik iga seltsi liikme suhtes. Ta on abiks nii eakale liikmele kui ka liikmele, kelle jahimehe tee alles algab. Ülo on jahimees, kes ei lähe kunagi metsa liha järgi, vaid Ülo teab, et ka uluk vajab hoolt ja abi, seda eriti külmadel talvedel. Ülo on meie seltsi jahimees, kes on paljudele endast noorematele eeskujuks ajujahis ja on aastatega palju-palju paare kummikuid kulutanud, et ulukid õigesse kohta suunata. Ülo on jahimees, kes hindab head seltskonda ja häid tavasid jahipidamisel. Samuti on Ülo mees, keda ei jäta külmaks jahiseltsi ühised tööpäevad jahimaja juures. Ülo täidab kõik jahimehele pandud kohustused. Kõikides, kes näevad ja jälgivad Ülot, tekitab see tahtmist olla just selline jahimees ja inimene, nagu meie Ülo.
Ülo Metsmaa	Ülo Metsmaa on üks Kärla jahinduse alustaladest. Jahimees aastast 1962. Mees, kes teab metsaelust kõike. Kui kuulata tema mõnusas toonis pajatatud jahiseiklusi, siis rullub see kuulaja silme ees lahti nagu film. Ülo on lisaks jahindusele tuntud ka laskesportlasena, kellel kodus mitmeidki märgilise tähendusega auhindu kümnete ja kümnete jahitrofeede kõrval. Ülo on olnud ka kauaaegne Kärla jahimeeste pealik. Selles töös oli tema eesmärk viia jahimehed tagasi ammuste traditsioonide juurde, kasvatada nende abil uut jahimeeste põlvkonda ja õpetada noortele oskusi, mida kusagilt teatmikust ammutada pole võimalik. Seda kõike ainult talle omase muheda oleku saatel.

Aumärgi “Eeskujulik kütt” saajad:

Andres Eist	Andres Eist on Valjala piirkonna aktiivne jahimees olnud üle 30 aasta. Andres on aastaid olnud Valjala jahiseltsi juhatuses, väljastanud lube seltsi liikmetele ning pidanud arvestust Valjala piirkonnas kütitud ulukite üle. Ühisjahi korraldamisel on ta tunnustatud jahijuhataja, kes tunneb piirkonna igat laanetukka . Ta on jätkuvalt eeskujuks noortele ja julgustanud neid tulema jahindusse, tagades sellega järjepidevuse jahitraditsioonides edasikandmisele piirkonnas. Andres on suurepärane kütt, kelle koduseinu kaunistavad uhked trofeed.
Annaliisa Jalak	Annaliisa on Võhma jahiseltsi ainus naisjahimees, kes teeb jahiseltsis paljudele meesjahimeestele silmad ette, nii laskmises, kui teadmistes. Aktiivne väikeulukilaskja, kes samas  peab väga lugu trofeede väärindamisest ja on hingega juures jahiseltsi tegemistes.
Heino Roosipõld	Heino on olnud aastakümneid kirglik väikeuluki kütt. Tema jahiretked nädalavahetuseti kujunesid kümnete kilomeetrite pikkuseks. Heino on ihult ja hingelt sündinud jahimees, kes veel kõrges vanuses ühisjahtidest osa võttis. Tehes ajus olles silmad ette ka noorematele põlvedele. Heino oskab teha õigeid valikuid ja tema kodu on kaunistamas nii mõnigi uhke trofee.
Jaan Kesküla	Jaan on jahimeeste hingekirjas aastast 1981, läbi aastakümnete on ta kasvatanud ja pidanud jahti erinevat tõugu jahikoertega. Tunneb läbi ja lõhki koerte hingeelu ja oskab koeraga ümber käia erinevates situatsioonides. Jaan võtab aktiivselt osa ühisjahtidest ja korraldab erineva pikkusega loodusmatkasid veel praegugi. Pikaajaline kogemus ja tark õpetussõna on kasuks igale noorele
Joonas Kaev	Joonas on aktiivne jahimees. Tubli ulukite arvukuse reguleerija, alati abivalmis, kui on vaja jahisaaki metsast välja vededa või kasvõi lumerohkel ajal teed lahti lükata.
Mati Aljas	Matil on jahimehestaazi 35 aastat. Ta on tõsine koerakasvataja ja ajumees. Üsna palju põllu- ja metsakahjureid on maaomanike rõõmuks, kütiliini sattunud just tänu Mati ja tema neljajalgsete sõprade tegevusele. Võtnud osa Pärsama Jahiseltsi juhatuse tööst.
Rain Kurs	Raini võiks iseloomustada lausega ,, Kütt, kellel on alati õnne!,, Vaatamata oma lühikesele jahimehe staažile Laugi jahiseltsis on küttinud märkimisväärse koguse mitteperspektiivseid ja medaliväärseid jahiulukeid.
Tarvi Tuuling	Tarvi  on oma käitumise ja suhtumisega jahindusse eeskujuks paljudele teistele, ka endast palju vanematele jahimeestele ning paistab silma heade jahindusalaste teadmistega, on jahimehe ja koeramehena alati kohusetundlik, korrektne ja eeskujuks jahikaaslastele.   Pihtla Jahiselts esitab aumärgi „Eeskujulik kütt“ saamiseks Pihtla Jahiseltsi jahimehe Tarvi Tuuling`.
Uno Tiit	Tiit on staažikas jahimees, kes on osalenud pikka aega jahiseltsi juhatuses. Vaatamata Uno kõrgele eale on ta aktiivne jahimees, kes peab väga lugu valiklaskmisest. Kui Uno kindlat lasku teha ei saa, jääb tema sõrm alati sirgeks.
Valdur Pihelpuu	Eeskujulik trofee- ja väikeulukikütt. Alati abivalmis osalema ja panustama jahisetsi tegevustesse. Valdur on ka pikaajaline töötavate jahikoerte kasvataja.

Palju õnne tunnustuse saajatele!

Suur tänu õhtujuhile Mikk Saarela, suur tänu Orissaare Kultuurimaja, suur tänu brassansamblile Kuldsed Lehtrid meelelahutuse eest, suur tänu Märt Sõber suupistete eest ja suur tänu Taivo Spitsõn piltide eest!