Aumärkide saajad 2022
Esireas (vasakult) Bernhard Aavasalu, Volber Umber, Ants Kreitsmann, Rein Kull, Jarmut Tarkus, Raivo Reinart
Tagareas: Aavo Saat, Alo Pitk, Jürgen Haamer, Kennar Lõhmus, Toivo Lõhmus, Kalev Päästel, Veljo Albert, Peeter Sai, Meelis Kaare, Meigo Kaare, Elar Voksepp

Aumärkide üleandmine toimus 29.septembril 2022 Nasva klubis.

Irina Mägi pildid ürituselt SIIN.

Suure aumärgiga “Kuldne hirvesarv” tunnustati:

Ülo Vevers – Ülo jahimehetee sai alguse Saare EPT jahiseltsist ja hiljem oli ta ka EPT jahiseltsi esimees.

Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees oli ta aastatel 1988 – 1995. Need olid pöördelised ajad jahinduses. Ülo ise on öelnud SJS kroonikas: “Kui me 88 alustasime, siis oli selge, suured muutused on käimas ja veel suuremad  on ees!” Üleminekuaeg 1980-90 vahetusel oli üsna raske ka jahindusklubi töös. Oldi üsna suures segaduses oma sihtide seadmisel ja klubi majandamisel.

Metsküla Jahimeeste Seltsi loomisest alates on Ülo olnud nende liige. Esimene asjana meenub seltsile seoses Üloga tema korraldatud jahipäevad Kaarma vallavalitsuse töötajatele, millest osavõtt oli alati korralik. See on midagi, mis oli omast ajas ees ja mida täna juba korraldada ei saaks.

Jahis on Ülot kõige raskem kütiliinile saada. Pikaaegse orienteerujana soovib ta ikka ajusse minna. Viimastel aastatel, kus igasuguste nutividinate järgi saab teada aju suuna, peab suuna andja arvestama, et kui Ülo ülejäänud ajumeestest erinevas kohas välja jõuab, siis süüdi on suuna andja! Täname Ülot tema panuse eest Saare maakonna jahindusse!

Aumärgi “Eeskujuks jahinduses” saajad:

Aavo SaatAavo on aktiivne jahimees ja suureks eeskujuks noortele. Ta on ka tubli verejäljekoera omanik ja tänu neile on metsast ülesse leitud nii mõnigi väärtuslik jahisaak.
Ants KreitsmannAnts Kreitsmann on sündinud 1939 aastal ja sai kevadel 83 aastaseks. Oma jahimeheteed alustas Pärsamal 18 aastasena ja on seega olnud jahimees alates 1957. aastast. Edasi viis elutee Sõrve poole, oli jahimees Salme seltsis ja aastast 1968 on Ants Lümanda JS liige ehk siis üle 54 aasta. Ants on tänaseni Lümanda JS aktiivne jahimees, üks selle tuumiku liige kes igal nädalavahetusel jahil käivad ja ka alati seltsi ühistest tegemistest ja üritustest osa võtab. Ants on eeskujuks noortele oma suhtumises jahindusse, jahinduse korraldamisse ja ulukitesse. Ta on oma seltsi ja Saarema jahindusajaloo elav kehastus, edasiandja ja järjepidevuse hoidja tänaseni.
Jarmut TarkusJarmut on olnud pikaajaline Kärla JS juht ja tänu tema panusele on Kärla JS säilitanud just sellise ilme, nagu nad täna on.
Jürgen HaamerTänu Jürgenile ei ole Orissaare jahipiirkonnas ükski kütitud uluk metsa jäänud, olenemata kohast. Abivahenditeks ATV ja loomaveo kelk.
Kalev PäästelKalev juhtis Valjala Jahimeeste Seltsi 20.aastat. Selle aja jooksul on ta olnud kauaaegne jahijuhataja ja samuti on ta olnud eeskujuks paljudele jahimeestele jahindusalases tegevuses. Jahiseltsi esimehena on ta edendanud jahikultuuri ja jahitavasid nii seltsis kui ka väljaspool seltsi.
Kennar Lõhmus2021.aasta ei olnud jahinduses just tavapärane. Nii mõnigi mees pidi jahiulukite küttimise asemel taga ajama hoopis maaomanikke, kellega maade jahinduslikuks kasutamiseks lepinguid sõlmida. Pärsama jahipiirkonnas tegi suure osa sellest tööst Kennar.
Meelis KaareMeelis on väsimatult vankumatu sihikindlusega vedanud Aste jahiseltsi järjepidevalt pea 30 aastat. Selle aja jooksul on ta kulutanud lugematul arvul päeva- ja öötunde oma vabast ajast jahiseltsi töö korraldamiseks ja eestvedamiseks. Meelis on jahimees, kes on alati rõhutanud valiklaskmise tähtsust ja jahiohutuse olulisust. Lisaks on ta alati lahkelt ja heal meelel jaganud oma aastatepikkust jahitarkust ja kogemusi jahimeestele, kes tänu sellele oskavad teha uluki küttimisel õigeid ja häid valikuid. Meelise eriliseks südameasjaks on olnud ka Aste jahimaja ehitus, kuna ta teab, et jahimaja on mehi ühendav ning jahisaaki korralikult väärtustada ja traditsioone au sees hoida aitav pidepunkt. Meelis oskab ka hoida häid suhteid jahimeeste ja kohalike kogukondade vahel, püüdes neid alati tasakaalukalt ühendada.
Raivo ReinartRaivo on olnud Tornimäe Jahiseltsi esimees ning pikki aastaid tegus jahiseltsi juhatuse liige. Lisaks on ta jätkuvalt aktiivne ühisjahtide korraldaja ning panustab jõu ja nõuga jahiseltsi arengusse. Üks suuremaid teeneid jahiseltsi jaoks on olnud see, et tänu Raivole on Tornimäe Jahiseltsil olnud järelekasvu koolinoorte hulgast. Aegu tagasi, kui ta töötas Tornimäe Põhikoolis tööõpetuse ja arvutiõpetuse õpetajana, pani ta kokku pundi jahindusest huvitatud noortest. Koos sai käidud ühisjahtides, sest pea alati, kui ta ise jahile läks, võttis poisid ka kaasa. Lisaks kirjutas Raivo erinevaid projekte, et rahastada noorte väljasõite erinevatesse laagritesse, kust ka ise juhendajana osa võttis,
Rein KullSalme JS jahimees Rein Kull on jahiseltsi liige olnud algusaegadest saati. Reinu kohta saab öelda, et tema on jahimees suure algustähega, kes on alati esimesena jahipäeval kohal, kes on abiks oma mõtetega ja tegemistega ja kellel ei puudu huumorimeel. Rein on jahimees kellel on sagedasti jahiõnne. Samuti on tal täpne käsi ja kütib alati ulukid mis on lubatud. Reinul on alati korras kõik jahimehele vajalikud dokumendid ja ta on alati täitnud kõik vajalikud kohustused. Rein on jahimees, keda soovitaks teistelegi jahikaaslaseks ja alati saab temale loota.
Toivo LõhmusToivo on Võhma jahiseltsi üks asutajaliikmetest ja seltsi juhtinud väga edukalt juba 22 aastat. Toivo on tasakaalukas, rahulik, abivalmis, ta ei jäta kedagi hätta. Tema eestvedamisel on Võhma jahiselts ehitanud omale jahimaja, kus saab nii jahisaaki jagada, kui ka peale jahti sooja sauna nautida. Toivo organiseerib seltsile nii talgupäevi kui laskmisvõistlusi, kust ise alati osa võtab. Toivo on jahimees, kes hindab head seltskonda ja häid tavasid jahipidamisel. Sellist asja juhtub harva, et teda hommikusel rivistusel ei ole. Toivo peale saab alati kindel olla ja vahel tekib tunne, et tema ööpäevas on rohkem tunde kui teistel!
Veljo AlbertLaugi Jahiseltsi protokollist nr.1 aastast 1992 kahekümnendast märtsist, leiame punkti, millega Veljo valiti juhatuse sekretäriks. Seda tööd on ta järjepidevalt teinud tänase päevani ja loodame, et jätkub indu teha ka edaspidi. Lisaks protokollidele on Veljo käekirja tunda ka muudes jahiseltsi tegemistes ja kujunemises- tema juhtida on olnud Mereranna grupp Laugi algusaastatest alates, tema käsi on olnud juures jahirajatiste ehitamisel ja paljude jahimeeste seinal on trofeed, mille alused on tema valmistatud. Veljo on Jahimees suure algustähega.

Aumärgi “Eeskujulik kütt” saajad:

Alo PitkAlo on aktiivne jahimees. Koos oma neljajalgse sõbraga on nad andnud olulise panuse Muhu saare ulukite arvukuse reguleerimisse, olgu siis tegu sea või hirve või hoopis kähriku/rebasega.
Bernhard AavasaluOma jahimeheks olemise ajal on Bernhard lõbustanud kõiki jahimehi oma naljakate juttude ja vestmistega, samuti on ta saavutanud hea statisti nimetuse, et kõiki loomi ei pea laskma, võib ka loomi üle lugeda ja lasta seda õiget.
Elar VokseppElar on väga tubli ja töökas jahimees, 15 aastat tegutsenud Võhma jahiseltsi juhatuses. Võtab osa kõikidest jahiseltsi üritustest, hea täpse käega kütt, kes oskab teha valiklaskmist ja mõistab väärindada trofeesid. Metsi hästi tundev ja suureks abiks ajujahtide läbiviimisel. Jahimeeste kokkutulekutelt suurima medalisaagi kogunud jahimees Võhma jahiseltsist.
Kaarel TornKaarel on täpse käega osav jahimees. Möödunud jahihooajal andis ta olulise panuse hirved arvukuse reguleerimisse.
Meigo KaareMeigo on hoolimata oma noorusest juba aastaid silma paistnud eeskujuliku kütina, kelle jaoks on alati oluline korrektne valiklaskmine ja jahiohutus. Meigo on aktiivne noor jahimees, kellel käib lendleva kergusega suurest hirvekarjast küttimiseks ainuõige uluki välja valimine ja selle täpse tabamusega ära küttimine. Jahijumal on andnud talle nii varitsus- kui ühisjahis palju jahiõnne, tänu millele on tal kogunenud oma noore ea kohta märkimisväärne kogus trofeesid, kõik väga korralikult tema enda poolt vääristatud. Meigot võib tuua igale jahimehele eeskujuks või pakkuda heaks mentoriks – kogemusi ja oskusi on tal võrdväärselt mõne auväärses eas staažika jahimehega ning kohusetunne, jahikultuur ja -eetika on temas väljendunud parimal võimalikul moel.
Peeter SaiPeeter on pärit suguvõsast, kus jahimehed, lisaks isale ja vanaisale, olid ja on ka paljud tema isa ja ema poolsed sugulased. Seega pole imestada, et teda tugevasti metsapoole tõmbab ning palju oma vabast ajast jahindusele pühendab. Peeter on ka Laugi jahiseltsi juhatuse liige. See, et Peeter igati eeskujulik jahimees on, iseloomustab järgnev: Kui on vaja jahi plaani pidada – Peeter on üks, kelle arvamusega arvestatakse; Kui on vaja jahiluuret teha – Peeter on üks esimestest, kes kampa lööb; Kui on vaja jahisaak metsast välja lohistada – Peeter on üks esimestest, kes kampa lööb; Kui on vaja kütitud loomad ära transportida – Peeter on üks esimestest, kes kampa lööb; Seega, Peeter on jahiseltsis üks sellistest, kelleta saab küll hakkama aga kuradi keeruline oleks.
Renee KleeRenee on eeskujulik trofeekütt, kellel on seinal olemas kõiksugused trofeed (võib öelda, et hiirest põdrani). Renee tuleb võimalusel alati appi ka teistele jahimeestele – kas oma tehnika või jõuga.
Volber UmberVolber Umber on aktiivne väikekiskjate kütt. On võitnud ka parima röövuluki küti auhinna – jahirelva. Väärindab siiani karusnahku, sõltumata nende madalatest hindadest.

Palju õnne kõigile tunnustatutele!

Suur tänu õhtujuht Mikk Saarela, Nasva klubi, Taritu meesansambel, Särg OÜ, Saare Uluk, Irina Mägi.

X