| Saaremaa mehisemad mehed pidasid piduKes jahimeestest on lugenud oma ajakirja “Eesti Jahimehe” 2005. aasta esimest numbrit, teab, et EJS uueks presidendiks valitud Mario Sootna kuulutas 2005. aasta jahitraditsioonide, jahieetika ja jahikultuuri aastaks. Et sellest nii kindlate eesmärkidega jahiaastast kokkuvõtteid teha ja jahimuljeid jagada, tuldigi 17. märtsi õhtul maakonna suurima – Tornimäe rahvamaja saali, kuhu mahtus pidutsema ligikaudu iga neljas maakonna kütt ehk kokku kaasadega võis neid rõõmsaid pidutsejaid kohal olla 240 ringis, sest saal rohkem soovijaid lihtsalt mahutada ei suutnud.Et peo alguseni jäävat aega kasulikult veeta, võis külastada teise korruse rõdu ekspositsiooni. Martin Leedo kuldsed ning Margus Mägi hõbedased hirvepullide toredad kroonid, Jaan Nõgu auhinnatud põdrasarved, kultide kihvad ja väikekiskjate arvukad medaliväärsed koljud tõid paljudel imetluse näole. Näha sai EPT jahiseltsi kange küti Mati Kirsi lastud kuldset karukoljut ning pronksiseid hirvesarvi, ilvese nahka. Auhinnatud sokusarved olid Kalev Päästlilt,Vilmar Reilt ja Kalju Muulilt. Topiseid esindasid Jaan Ärmuse lastud ilves ja Maidu Valliku kormoran. Lisaks veel hulgaliselt erinevaid nimetamata trofeesid. Arvan, et sellised unikaalsed trofeed aitavad jahimeestel elupäevade lõpuni silme eest läbi lasta möödunud jahilkäike. Et üks selline kunstiteos valmis saaks, kulub palju aega ja pealehakkamist. Ses mõttes võib ühte suurepärast trofeed mõne kalli maaligagi ehk võrrelda küll. Kes läheb metsast perele toitu tooma, kes eluaegset jahimälestust, mõlemaid on vaja.Kui kõik kokkutulnud olid saali kaetud laudade taha kohad sisse võtnud, võis ürituse korraldamise mõtte algataja ja peakorraldaja, Vilmar Rei õhtu ka ametlikult avada ning tänada nii toetajaid abi kui oma jahikolleege arvuka osavõtu eest. SJS esimees Aarne Vainokivi tervitas kõiki ja avaldas arvamust, et sündimas on taas uus ja väärikas jahiga seotud traditsioon, mille algatajatele ning korraldajatele kõigi osalejate tänusõnad. Häid sõnu laususid veel riigikogulasest jahimees Jüri Saar ja EJS asepresident, Tornimäe jahimeeste juht ja ürituse õnnestumise hea abimees Erki Aavik.“Jaht on parim hobi, parim lõõgastus, kuid sama kasulikud on ka kokkutulekud ja ühised arupidamised,” kinnitasid nii kõnelejad kui peolised ja laususid tänusõnu kõigile korraldajatele, kelle ettevõtmistest mitmed alles õhtu käigus ilmsiks tulid.Jane’i Pärlid ja PS Troika Õhtut jätkasid värviliste tulede säras ansambel PS Troika ja idamaiste tantsude esitamisega tuntuks saanud 30aastane tantsuansambel Jane’i Pärlid. Saalis kõlab idamaine muusika ja vahelduvad erinevad tantsud, esinejad, tualetid. Säravad tantsutüdrukud panevad särama kogu saali, esinemistes on hoogu, lennukust, julgust, kindlustunnet. Saal tänab tantsijaid omapoolsete kiiduvaldustega. “See on minu hing, mida mu tüdrukud siin praegu esitasid,” sõnas energiline juhendaja Jevgenia Pihel. Kui tantsutüdrukud on oma esinemise lõpetanud, hakkab kõlama PS Troika muusikute laulud ja orkestripalad ning päevakangelased – jahimehed oma kaasadega vallutavad tantsupõranda. Ka siin polnud neile midagi ette heita. Tegemist on šikkides peoriietes tantsulõvidega, punased vestid ja mütsid on koju jäetud uut jahihooaega ootama. Prouadki tundsid oma mehistest meestest rõõmu ja unustatud olid kõik senised nädalavahetuste keevalised etteheiteid oma meestele, kes neid koos laste ja kogu majapidamisega koju ootama jätsid. Kui tavalisel jahipäeval pidi kütt hommikust kuni päeva lõpuni olema selge pea ja kindla käega, siis peopäeva puhul võis ju hea tuju ülalhoidmiseks ikka toosti ka tõsta ning päris kindlasti tuldi ka piiripidamisega toime.Pillimeeste puhkepauside ajal jagus samuti aktiivset tegevust. Jaan Ärmus andis kõigile huvilistele põhjaliku ülevaate trofeedega seonduvast. Põnevust lisas kolme ainulaadse, ainult selleks ürituseks kujundatud T-särgi enampakkumine, mis kõik läbiviija hea reklaami toel ka soliidse tasu eest omaniku leidsid. Uued omanikud leidsid ka kolm eripartii napsipudelit “Jahimehe kibe”, mis oli spetsiaalselt kohale organiseeritud Laimjala jahimeeste toel uuest turule tulla soovivast ettevõttest.Uskumatult aktiivselt osalesid jahimehed Maidu Valliku koostatud ja esitatud viktoriiniküsimuste lahendamisel. Küsimusi oli seinast seina, valdavalt ikkagi jahiteemalised. Esikohale vastas end Laugi laudkond. Auhinda käis vastu võtmas esimees Andrus Sepp. Teist-kolmandat kohta jagasid EPT ja Tornimäe jahimehed.Sõna saavad jahimehed Maakonnas tuntud kange jahi-, kala- ja jutumehe, Salme Jahimeeste Seltsi esimees Eino Ruttu jutus on raske vahet teha, kus lõpeb reaalsus ja algab jahimehe fantaasia, selle viimasega on ju jahi- ja kalamehi ikka seostatud. Päris nurka suruda heal jutumehel allakirjutanut ehk siiski ei õnnestunud, sest on ju temalgi elus tulnud olla jahimehe tütar, abikaasa, õde, ema ja arvatavasti ka vanaema. Ruttu nimetab Salme jahimehi kangeteks jahiloomade kasvatajateks, kes lõppenud jahihooajal kasvatasid üles 183 metssiga, kellest kütiti 150, ellu jäeti 33 tõulooma. Hävitatud on 126 väikekiskjat. Metsanotsude magamisasemetest pidid jahimehe sõnul esikohal olema laialilöödud sipelgapesad, kus magab vaid emme koos notsudega. Kui aga jahisaagiks osutub kult, on Ruttul teada, et lisaks kihvadele on ootamas hea praad, tead küll, millest, ikka munad ootavad pannile panemist… Kes soovib, see proovib, on mõlemaid. Tema sõnul võib küttida kõiki loomi alates põldhiirest kuni elevandini, kuid kütt peab oma vaistuga oskama arvestada, millisest ulukist ei arene välja head trofeelooma. Seda pidi soovitama Jaan Ärmus. Orissaare 77 jahimehest olid peol koos kaasadega 24. Seltsi esimehe Kalmet Ligi sõnul on jahikaaslased olnud väga tublid, kõik laskelimiidid täidetud, 143 plaanitud metsanotsust pääsesid eluga vaid 10. Tubliks väikeulukite kütiks nimetas Ligi Volmer Umberit ja hea käega noort kütti Innar Kuuderit. “Meil on hea see, et tubli järelkasv noorte näol on olemas,” kinnitas mees ja temaga ühes lauas istusidki Martin Hein, kelle arvel on nii sigu, põtru kui väikeulukeid ning Tarmo Preiler. “Au sees on jahiloomade toitmine. Tähelepanu all on söödaplatsid. Kitsed ja hirved käivad aktiivselt söödasõimede juures,” sõnas Ligi.Laugi jahimeeste seltskonnas istub ka üks jahinaine, kes on seltsi esimehe Andrus Sepa kallis kaasa. Kiitust said korraldajad toreda ürituse ja tantsutüdrukud esinemisealmuse eest.Maidu Valliku sõnul osales Laimjalast kokkutulekul 18 meest-naist ja ta pidas lõppenud hooaega edukaks. Saadi päris mitmevärvilisi trofeesid ja parimate omanikud on Jaan Nõgu, Valmar Toompuu, Vilmar Rei,Teet Peedu, Kaupo Vallik. Maidu Vallik ei kurda jahimeeste järelkasvu puudumist, sest isad on võtnud oma poegi samas vaimus ja usus kasvatada ning hetkel pigem seltsi liikmeks tahta soovijaid rohkem kui kehtestatud piirarv võimaldab. Kuigi jaht on lõppenud, pole meestel töödest-tegemistest puudust. Oma jahimaja ehitusel on palju jõutud ära teha, kuid teha on ikka veel palju. “Ka metsas tuleb käia, siis pole sa õige jahimees, kui sa ei aita loomal talve üle elada,” on tuntud kütt veendunud.Kaarma valla suur juht ja õpetaja Ülo Vevers jäi õhtuga samuti rahule ja nimetas oma õnnestumaks jahiloomaks Luulupest lastud hunti.Töistel teemadel Ärmusega Saaremaa jahimeeste pealiku Jaan Ärmuse sõnul on 2005. aasta lõplikud jahitulemused alles väljaarvutamisel, sest seltside kokkuvõtted peavad Saaremaa keskkonnateenistusse jõudma aprillikuu alguseks ja seejärel saab ka maakondliku paremusjärjestuse paika panna.Ärmuse sõnul kütiti lõppenud jahihooajal 335 põtra, keda loenduse andemetel oli 919. Metssigu jäi küttide kuulide ette 2395 (1328). Metskitsedest jätsid eluga hüvasti 694 (4699) ja punahirvedest kaotasid elu 59 (964). Peaspetsialisti sõnul on tehtud esimesed kokkuvõtted võistlusest Saaremaa Jahimees 2005, mis puudutas röövulukite ja –lindude arvu reguleerimist. Seda võistlust juhib praeguse seisuga Heimo Näälik 647 punktiga Laugi jahiseltsist. Talle järgnevad Uno Nõgu 502 punktiga Salmelt ja Kalev Päästel 436 punktiga Valjalast. Võistluses osalenud 54 küti seast selgitatakse paremusjärjestus välja suviseks jahimeeste maakondlikuks kokkutulekuks, mis tänavu toimub 14.-16 juulini Muhumaal. Esikoha auhinnaks on nimeline kombineeritud jahirelv. Teise koha võitja saab nimelise jahinoa ja kolmandale kohale tulnule antakse nimeline seljakott.Tore pidu näitas, et jahimeestele oli sellist kokkusaamist väga vaja. Raske on leida ehk isegi õigeid sõnu, et seda üksmeelselt kulgenud üritust täpselt edastada. Tänati Vilmar Reid ja tema abilisi tehtud töö ja nähtud vaeva eest, mis end igati ära tasus. Selleks korraks suuremad jahijutud räägitud ja pidu peetud. Kindlasti jäädakse ootama uut ja sama õnnestunud kokkusaamist. Selleks kõigile kangetele küttidele pikka meelt ja kannatust.Aimi Pitk |
Hooaja lõpupidu õnnestus