Aastaid tagasi algatas Saarte Jahimeeste Selts jahiveteranide kokkusaamise ürituse. Jahiveteraniks loetaks jahimeest, kellel vanust 70 ja rohkem. Üritus toimub iga kahe aasta tagant ja seekord koguneti juba IX korda.
Kaks aastat tagasi sai algust tehtud meie jahimajade tutvusega ja seda seekord ka jätkati.
Esmaspäeval, 14.augustil, koguneti Orissaare Jahimeeste Seltsi jahimaja juurde. Kohale oli tulnud 35 jahiveterani.
teises reas: Harri Kommel, Jaan Ärmus, Genadi Lõhmus, Rein Murd, Juri Kuusk,Ülo Müürisepp, Ants Raamat, Volber Umber, Tõnis Mägi, Kaido Kaasik
tagareas: Heimo Näälik, Allan Hillberg, Eero Veijo Vaarma, Karli Keerd, Aavo-Vambola Mesipuu, Uno Nõgu, Jaak Jäme, Vello Sepp, Heino Vaba, Ants Kuuder, Valdur Nelis, Arved Paju, Arvo Haamer, Anatoli Sokolov, Toivo Lempu
Orissaare seltsi juht Martin Hein tutvustas nende valdusi ja tegemisi. Jahiseltsil on liikmeid 83 ja jahimaa suurus ca 16 tuhat hektarit. Jahimaja on ehitatud vanast mürgilaost.
Orissaare jahimajaga tutvus tehtud, jätkati reisi juba ühiselt bussidega. Suund võeti Muhu suunas.
Muhus tervitas kokkutulnuid jahiseltsi esimees Aarne Jõgi. Liikmeid 138 ja nende kasutada kaks jahipiirkonda – Liiva ja Tamse. Kahe jahipiirkonna peale kokku jahipidamiseks ca 24 tuhat hektarit. Maad küll on aga jahipidamise teeb keeruliseks see, et pea terve saar on maju täis ehitatud.
Muhust tagasi Saaremaale ja sihiks Tornimäe Jahimeeste Seltsi jahimaja. Seal sai sõna veteranide reisi vanim osavõtja ja ka kauaaegne Tornimäe seltsi esimees Harald Koel. Seltsi kuulub 82 liiget ja jahimaad ca 16 tuhat hektarit. Maja, mis hetkel jahimeeste omandis, on kunagine mitmest hoonest koosnev Kordi talukompleks.
Kuna ees ootas veel mitu jahmaja külastust, siis pikalt aega ei olnud, tuli aga jälle minna ja sihiks Laimjala jahimaja.
Siin võtsid meid vastu seltsi esimees Teet Peedu ja Vilmar Rei. Laimjala Jahiseltsi kuulub 53 liiget ja jahimaad ca 14 tuh.ha.
Jahimaja, mis algelt on olnud meierei hoone, on kenasti korda seatud ja lisaks jahimeestele kasutavad seda aktiivselt ka saart külastavad turistid.
Koduõlu mekitud 🙂 jätkus sõit Tõnija poole.
Seal oli meid ootamas Valjala Jahimeeste Seltsi esimees Kalev Eichfus, kes oli ette valmistanud toreda slaidiseansi sellest milline maja algselt välja nägi ja milliste jõupingutustega on sellest saanud uhke jahimaja.
Valjala Jahimeeste Seltsi kuulub 51 liiget ja jahipidamiseks kasutatakse kahte jahipiirkonda – Kallemäe ja Valjala. Maad kahe piirkonna peale kokku ca 18 tuh.ha.
Viimases sellesse päeva mahtuvas jahimajas võeti meid vastu lõõtsamängu saatel. Mängijaks Pärsama Jahiseltsi liige ja paljudele tuttav lõõtsamängija Sulev Mägi.
Pärsama Jahiseltsi tegemisi tutvustas seltsi esimees Ilmo Torn. Jahimehi seltsis 53 ja jahimaad ca 13 tuh.ha.
Jahimaja on varem olnud meierei, mille jahimehed on seadnud hubaseks kogunemiskohaks.
Toreda päeva kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et jahimehed on ikka tublid küll. Kõik jahimajad on hästi hoitud ja kõikide juurde kuulusid ka korralikud esmakäitlushooned, mis annab hea võimaluse ulukiliha väärtuslikult käidelda.
Suur, suur tänu jahiseltsidele, kes meid vastu võtsid ja OÜ’le Knutbuss, kes meid sõidutas!
Ja ei ole midagi öelda, olenemata sellest, et tegemist oli seltskonnaga, kellel vanust pisut üle keskmise võeti bussis jutuks teemad mis igati ajaga kaasaskäivad. Jagati infot, kuidas kasutada EJS poolt loodud Metsise ja Jahise keskkondi ja leiti, et jahipidamine läheb üha keerulisemaks, sest nagu seeni peale vihma on kerkinud päikeseparke, mille olemasoluga tuleb jahipidamisel arvestada.
Pildimeenutusi toredast reisist saab vaadata SIIT.
Traditsiooni kohaselt toimub järgmine kokkusaamine 2 aasta pärast. Siis loodame külastada järgmisi jahimajasid.
Seniks palju tervist kõigile osavõtjatele!