Aumärkide üleandmine toimus 3. oktoobril 2024 Sörweköögis.
Galerii on leitav SIIT
Aumärgi “Eeskujuks jahinduses” saajad:
Aadu Sepp | Virga inimese kohta on käibel üks ütlus või nii öelda sõnakõlks 24/7. Ikka alati nii tragi! Väsimatu hingega ja ülepeakaela lendava loomuse ja tragidusega silma paistva mehe kohta on see 24/7 tõesti vaid üks vilets kõlks, sest tema elutempo ja jõudlus on ammu pika puuga sellele ära teinud. Hämmastava rahulikkuse ja soojusega suudab ta armastust jagada oma kahele väikesele pojale ja oma kallile naisele. Sama rahulikkuse ja sütitavusega juhib ta ka Eikla jahiseltsi jahimehi. Tal on fenomenaalne organiseerimisvõime ja töötahe. Ta on sõber oma jahikaaslastele, semu ja eestvedaja igal üritusel ning abikäsi igas ettevõtmises. Hindame tema panust kõrgelt. NB! Sa ei pea olema ise oma õnne sepp kui sinu tiimi ja jahikaaslane on Aadu Sepp! 🙂 |
Aarne Vainokivi | Me kõik teame teda, rahulik, väärikas alati soliidne. Seltskonnas olles toob ka kõik teised maa peale tagasi. Mees, kes vaatamata oma vanusele võtab võimalusel osa igast jahipäevast, olles alati õigel ajal kohal. Kui ainult selliseid oleks rohkem. Tõeline eeskuju jahinduses. |
Andrus Tamm | Ta on jahimees, kes ei jäta Sind kunagi hätta ei metsas olles ega ka mujal. Aitab rõõmsameelselt ja nalja saatel vanadel meestel Huntloci tööle ja jaht võib alata. Jahimaja juures on Ta üks viimaseid mehi, kes sealt lahkub kui toimetused kõik tehtud. Kui vaja siis korraldab kõik üritusedki ise ära. Ta paigaldas esimesed ulukipeletusreflektorid Saaremaale. Eesmärgiga muuta liiklemist turvalisemaks ennekõike kohalikele elanikele, kes igapäevaselt siin sõidavad aga ka kaugemalt tulijatele, hoolides sellega kogukonnast. Ja, et säästa ka ulukeid, autode ette jooksmast. |
Delari Tool | Ta on jahimees aastast 2014. Ta on väga aktiivne ükskõik millises jahiseltsiga seotud tegevuses. Olgu tegemist varitsus- või ühisjahiga, ta on ikka kohal. Tänu tema eestvedamisele on Pärsama jahiseltsi jahimaja ja kõrvalhooned läbinud uuenduskuuri ning valminud on esmakäitlushoone, ilma milleta täna enam elu ette ei kujutaksgi. Ühisürituste korraldamisel on ta alati eestvedajaks, olles sellega eeskujuks ja innustajaks teistelegi seltsi liikmetele. Täname ja tunnustame aumärgiga “Eeskujuks jahinduses”. |
Harri Kommel | Ta on jahimees alates 17. mai 1973. Ta on Tornimäe jahimeeste Seltsi liige ja mõned aastad tagasi hakkas ta veel Orissaares jahimeheks sest nagu ta ise ütleb , siis ju kenasti nädalavahetused sisustatud. Nimelt Orissaare teeb jahti pühapäeviti ja Tornimäe laupäeviti . Tarmukas ja pika kogemusega kütt, kes suudab luua positiivse meeleolu jahikaaslastes oma mahlakate märkustega. Lugupeetud jahikaaslane nii noorte kui vanemate jahikaaslaste seas. Noori jahimehi kõnetab ta siiani lidukõrvadeks 😉 Igal ühisjahi päeval on ta oma truu musta kastikaga kohal (Mitsubishi L200 väljalaske aastaga 1990). Nagu ta ütleb, sai teine üsna uuelt Soomest toodud. Sai järsku aasta soome siledaid teid nautida enne kui Saaremaale ära tõi. Igaks laupäevaks vuntsib ta oma truu suksu üles. Tema jaoks iga mõlk ja kraaps osake ajalugu, millega meenub tal kohe mõni kena jahiseik. Ainus mida ta kahetseb on see, et ta pole üles kirjutanud kui palju ulukeid ta vedanud on. See number kohutaks enamus jahimehi ära. |
Kaupo Vallik | Teda ei saa jahinduses iseloomustada paari sõnaga. On jahimees aastast 1999 ning on kuulunud mitmesse Laimjala JS juhatuse koosseisu. Aktiivse laskesportlasena osalenud mitmetel võistlustel nii enda, seltsi, kui ka Saaremaa eest Vabariigis. On Tagavere LK üks asutajaliikmetest. Osalenud pea kõigil Saaremaa jahimeeste kokkutulekutel kui ka vabariiklikutel kokkutulekutel: mitmevõistluses, kutsemeistrivõistlustel, võrkpallis, köieveos, sangpommis, viktoriinis, laskmises ja paljudel muudel aladel ning toonud sealt poodiumikohti. Tema peres on tähtsal kohal jahikoerte kasvatus. Eriliseks kireks on tal jaht Eesti hagijatega. Ta mitte lihtsalt ei küti väikeulukeid vaid ka väärtustab nende nahku, olgu selleks siis kährik, kobras, rebane või nugis. Aktiivse kütina on tema jahipidamises tähtsal kohal valiklaskmine, trofeede hindamine ja väärindamine. Propageerib ka teistele jahimeestele valiklaskmise põhimõtteid. Kui midagi on vaja teha lööb alati käed külge või toob kohale traktori. |
Kristel Hani | Keegi enam ei mäletagi aega, mil nende seltsis teda polnud. Teda jätkub nii ajusse, kütiliinile, ürituste korraldamisse kui majandustegevuse kontrollimiseks revisjoni. Toreda inimesena on ta igati hea kaaslane meie maskuliinsele seltskonnale. Naise olemasolu seltskonnas on mõjunud positiivselt ka meeste suupruukimisele, järjest rohkem valitakse oma sõnu. Jahilossis on ta nagu hea haldjas. Ajal mil mehed oma jahijutte pajatavad, on tema see, kes märkamatult toimetab ja vaikselt korraldab olgu see puhkeruumis pliidi juures, töötlemisruumis või jahekambris. Maja nagu seisab iseenesest puhas ja korras. Kõik see, mis jääb meestele kahe silma vahele, kaob märkamatult. Kütina on ta väga tubli ja omab medalitrofeesid. Lööb igal pool käed külge, olgu saaklooma töötlemine või laskekohast ära tõmbamine. Kärla omad vist ei saakski enam ilma Kristelita hakkama. |
Priit Paomees | Ta on mitmendat põlve jahimees. Selle aja jooksul andnud oma panuse nii jahinduse arengusse kui ka jahiseltsi tegevustesse. Jahimees, kes alati avaldab enda arvamuse ning kelle nõuandeid ja ettepanekuid kuulatakse ja arvestatakse. Olles ise aktiivne jahimees ja tubli jahikoerte kasvataja, panustab ta alati ka jahiseltsi heaks ühisjahtides. |
Siim Tatter | Ta on olnud jahimees suurema osa oma elust. Juhtinud nõukaajal Võhma piirkonna jahimehi (EPT jahiseltsi alluvuses), samuti on Võhma Jahiseltsi asutajaliige. Tema on üks nendest, tänu kellele Võhma Jahiselts on hetkel selline nagu ta on. Ka meie jahimaja ehitus sai võimalikuks osaliselt tänu temale. Ta ei ole panustanud ainult jahindusse, vaid on hinnatud ja austatud mees ka kogukonnas. Tema kohta kehtib ütlus vaga vesi, sügav põhi. Selleks, et näeksid päriselt kui asjalik ja tore inimene ta on, tuleb natuke vaeva näha. Ta on avatud suhtleja, sõnapidaja ja hea huumorisoonega jahikaaslane. Jahiseltsi üritustel on ta alati kohal, vahet ei ole kas on vaja pukki ehitada, muru niita või naine tantsima viia. Ei ole üritusi, kuhu ta panustanud ei ole. Samuti on ta olnud üks aktiivsemaid ühisjahist osavõtjaid. Just tema oli ühisjahis see mees, kes astus esimesena sammu ette kui vaja ajusse mehi leida. Pasun kaelas oli ta alati valmis metsas sumpama ja noortel oli talle raske järgi jõuda. Milline eeskuju! Viimastel aastatel on Kõue Suts tervise tõttu vähem metsa jõudnud ja ajud on ilma tema pasunata maru vaiksed! |
Tiit Truu | Õnnelikud on need jahiseltsid, kus on liikmeid, kes on valmis panustama vastavalt oma võimetele ja võimalustele, kes teavad mis on luure, kes valmis abistama jahisaagi metsast välja toomisel ja kellel on silma-kätt uluki küttimisel. Laugi Jahiselt on õnnelik ja tänulik, meil on Tiit! |
Vallen Aug | Ta on jahimees, keda jätkub kõikjale. Tema abistava käega pääsevad jahile ja tulevad toime tänapäeva IT- maailmas ka vanemad jahimehed. Tema valvsa pilgu all kütitakse esmalt ikka jahiulukite kehvemaid isendeid. Tema hoolsate tegemiste tulemusena on korrashoitud jahimaja ja edukas jahikorraldus ning sõbralikud suhted maaomanikega. Ta on pikaajaline juhatuse liige ja jahitegevuse koordineerija. |
Aumärgi “Eeskujulik kütt” saajad:
Aren Mets | See tubli mees on jahiga seotud olnud juba noorest saati. Ta on Eikla jahiseltsi kirglik jahi ja -loodusmees. Tema põhieesmärk ei ole kunagi olnud päästiku vajutamine vaid selle kõige nautimine ja tundma õppimine mida loodus pakub. Selle 20+ aastaga on ta looduselt palju õppinud ja ka loodusele palju vastu andnud. Tema kindel käsi ja väga head teadmised looduses toimuvast teevad temast suurepärase ja eeskujuliku küti. Ta kohtleb iga looma alati austusega ja iga tema lastud trofee saab alati väärindatud nii nagu peab. Kõigil noortel on temalt palju õppida. Aitäh Aren Mets, et sa oled teistele eeskujuks. |
Arne Saagpakk | Mees, kes on väga heade organisaatorivõimetega. Väga suurte oskustega ajujahtide juht, kes nõuab kõigilt korda ja distsipliini. Korraldab asjad kui on vaja midagi tõestada meie katusorganisatsioonidele, vallale või riigile. Kütina on täpse käe ja selge silmaga. Teeb pauku siis kui asi on kindla peale. Omab mitut liiki trofeesid, nende hulgas medaliste. Meie oma jahilossi ehitamise eestvedaja, asjaajaja ja projektikirjutaja. Selle tõestuseks on jahimeestel juba kolmandat aastat saakloomade töötlemiseks ideaaltingimused. Seltskondlike ettevõtmiste eestvedaja ja juht. Juhatuse liikmena hoiab korras seltsi finantsmajanduse, rahaasjades on sendipealt täpne. Kaaslasena hea huumorimeelega, abivalmis ja toetav. Omade hulgas populaarne ja hinnatud. |
Jaan Nõgu | Ta on olnud jahimees aastast 1988. Ei ole toimunud just palju ühisjahte või talgupäevi, kust ta oleks puudunud. Teinud õigeid valikuid kütiliinis. Aktiivne ja korralik jahimees, kes ei pelga õhtul ulukite käitlemise juures abiks olla. |
Raino Pagil | Ta on ulukipopulatsioonide hea käekäigu eest tuline eestseisja. Ta arvab, et jahimees ilma jahikoerata on pool jahimeest; jaht ilma koerata on mitte toimiv. Tema koos oma jahikutsudega teevad jahi nauditavaks. Tema mõte on, et haavatud ulukid ei tohi jääda metsa ja seetõttu tuleb alati appi. Ta soovib, et jahile tullakse ja minnakse sõpradena heatujuliselt. |
Raul Melsas | Ta on Võhma Jahiseltsi üks liikuvamaid mehi. Ilmselt on tema see, kes meie meestest veedab kõige rohkem aega metsas. Jahimaid tunneb ta väga hästi- mitte ainult seda, kust vajalik siht või teeots metsa läheb. Ta teab täpselt, kus kasvavad haruldasemad taimeliigid, kus pesitseb kotkas või kus on kõige magusamad metsmaasikad. Tema teadmised loodusest on palju laialdasemad kui lihtsalt ulukid. Ta on väga tugev jäljekütt, ei ole sellise looma jälgi meie metsades, mida ta ei teaks. Just tema on see, kes igal aastal ruutloendust läbi viib. Ta erineb teistest meestest selle poolest, et käib jahis ilma relvata. Aastakümneid on ta olnud ajuliini vanem ja vastutab selle eest, et aju õiges suunas liiguks. See, et ta püssi käes ei hoia, ei tähenda, et ta hingega asja juures ei oleks. Tema „trofeesein“ on väga erinev teiste jahimeeste omast. Nimelt leiab sealt tuhandeid sirutatud liblikaid, aga samuti hulgaliselt leidsarvi. Sarvi on tal ilmselt rohkem kui kõikidel meie küttidel kokku. Kui keegi laseb hirve, siis tema leiab oma kogust selle sama hirve eelmise aasta leidsarved. Ta on justkui meie oma seltsi “hindaja”, kes annab sulle peale lasku rohelisi või punaseid täppe ja enne jahti suunab milliseid otsuseid püssiga mehed tegema peaksid. Kui liigud Võhma kandis ja näed kuskil liikumas meest jalgrattaga, siis ilmselt on see tema, kes on teel oma järgmisele avastusretkele. Kunagi ei tea milliste teadmistega ta sealt metsast välja tuleb. Raul on hingega loodust armastav ja austav jahimees. |
Sulev Uljas | Kui tekiks küsimus milline peaks olema üks tubli jahimees, siis näitaks näpuga temale. Tagasihoidlik, rahulik, samas kohusetundlik, võiks olla eeskujuks kõigile noortele (ja mitte ainult) jahimeestele. |
Palju õnne kõigile tunnustuse saajatele!
Suur tänu õhtujuht Mikk Saarelale, maitsvate söökide eest Sörweköögile, muusikalisele maailmarännakule viinud ansamblile “Hakkame pihta” ja sponsorile “Saare Uluk”