Viimastel päevadel on meedias palju juttu olnud Kliimaministeeriumi soovist võtta jahiulukite nimekirjast välja mõned linnuliigid.
Palju rohkem kui küttimine, sest see on pea olematu, mõjutab lindude heaolu väikekiskjate rohkus. Kui mandril võib veidigi nende arvukuse reguleerimisel loota suurkiskjatele, siis Saaremaal jääb see töö siiski jahimeeste või kärntõbe teha.
Ja kui juba väikekiskja kütitud, siis tuleks seda ka otstarbekalt kasutada. Mõeldud, tehtud!
Jüri Kaju, kes nahkade parkimisega kaua tegelenud, oli nõus oma teadmisi jagama ja nii saigi teoks nahaparkimise koolitus.
Koolitus koosnes kolmest kokkusaamise päevast ja kodutööst.
Alustasime 3. veebruaril. Kõigil osalejatel oli palutud kaasa võtta uluk kelle nahka parkida soovitakse. Jüri näitas ette kuidas nahastamine käib ja mõne tunni pärast oli kõigil osalejatel parkimist vajav nahk olemas. Kuna kõike ühe päevaga teha ei jõua, siis tuli nahad vahepeal kas külmutada või kuivatada.
Järgmine kokkusaamine sai teoks 11. veebruaril. Siis toimus nahkade pesemine ja ettevalmistus parkimiseks. Päeva lõpuks olid nahad parkima pandud ja Jüri õpetussõnade saatel läksid osalejad kodutööd tegema.
2. märtsil olid osalejatel kaasas juba pargitud nahad, mis kohapeal viimase lihvi said.
Koolituse lõpuks oli üsna mitu väärtuslikku nahka väärindatud ja kohe mitmekordne kasu saadud:
- reguleeritud väikekiskjate arvukust,
- aidatud kaasa lindude ja jäneste heaolule
- kasutatud ära väärtuslik looduslik saadus
- saadud soe karusnahkne toode
Kui nüüd keegi neid vahvaid kraesid vaadates tunneb, et oleks ka sellisest koolitusest huvitatud, siis võtke ühendust tel 5233947. Hetkel veel jõuab endale rebase, nugise, kähriku või kopra soetada ja piisava huviliste arvu korral teeme ühe koolituse veel.
Suur tänu Jüri Kajule, et meiega oma teadmisi jagasid ja suur tänu ka Pärsama Jahiseltsile, kelle valdustes koolitus toimus.
Ja suur tänu ka kõigile osavõtjatele!
Rohkem pilte koolitusest SIIN.